Kufundza Kubaholi
Hlangana nebaholi labane labanesibindzi, utfole emagugu lamahle labangasifundzisa wona.
Speaker notes
Yemukela liklasi ngemfudvumezi. Tjela bafundzi kutsi lamuhla batawuhlangana nebaholi labane labangempela emlandvweni. Chaza kutsi asifundzi nje kutsi baholi benta ini - sifundza emagugu lamahle labawakhombisa, njengekulunga, sibindzi nemusa. Buta: ngubani umholi lomatiko? Thishela, umqeqeshi, nobe umtali?
Uyini umholi?
Umholi ngumuntfu losita labanye bantfu abakhombise indlela lenhle yekuhamba.
Umholi ngumuntfu labanye bantfu labamkhetsa kutsi bamlandzele. Baholi labahle akusibo nje bo-bhasi. Banakekela labanye bantfu, futsi bazame kwenta loko lokulungile nalokufanele.
- Baholi labahle balalela labanye futsi baphatsa wonkhe muntfu ngendlela lefanako.
- Banesibindzi futsi bamela loko lokulungile, ngisho nome kumatima.
- Singafundza emagugu lamahle kubo, njengekwetsembeka, umusa nelitsemba.
Speaker notes
Gcina lulwimi lucacile lelula kubafundzi beBanga 4. Chaza ligama lelitsi 'emagugu' ngalula: emagugu tintfo letinhle lesikholelwa kuto sizame kutenta. Bhala emagama lambalwa emagugu ebhodini (kulunga, sibindzi, umusa, litsemba). Bafundzi batawubona lamagugu kuloyo naloyo mholi lamuhla.
Nelson Mandela
Umfana lophuma emakhaya lowakhula waze wahola yonkhe iNingizimu Afrika.
Nelson Mandela watalwa nga-1918 emutini lomncane eMpumalanga Kapa (Eastern Cape). Umndeni wakhe bewumbita ngekutsi Rolihlahla. Njengendvodza wasebenta kwentela kwenta iNingizimu Afrika ilunge kubo bonkhe bantfu, kungakhatsaliseki umbala wesikhumba sabo.
- Endvulo, iNingizimu Afrika beyinemitsetfo lengakalungi lebeyiphatsa bantfu ngendlela lehlukene ngekwembala.
- Mandela wamelana nalemitsetfo lengakalungi.
- Wafakwa ejele iminyaka lengema-27, kodvwa akazange alilahle litsemba.
Speaker notes
Chaza i-apartheid ngemusa nangalula kubafundzi labancane: endvulo, imitsetfo lengakalungi beyihlukanisa bantfu ngembala wesikhumba sabo futsi beyingakalungi. Ungangeni etimeni letinzima. Gcila kutimisela nelitsemba laMandela. Iminyaka lengema-27 ejele ikhombisa kutsi bekakhatsateka kangakanani.
Kutsetselela nekulunga
Ngesikhatsi Mandela aphuma ejele, wakhetsa kuthula esikhundleni selutfukutselo.
Kuhlala kubonakala kungenzeki, kuze kube kuyenteka. Nelson Mandela
Nga-1994 iNingizimu Afrika yaba nelukhetho lwayo lwekucala lapho wonkhe muntfu abengavota. Mandela waba ngumengameli wetfu wekucala lokhetfwe ngentsandvo yebantfu (idemokhrasi). Wacela bantfu kutsi batsetselelane basebentisane.
- Ligugu: kutsetselela - kuyekela lutfukutselo kwentela kwakha kuthula.
- Ligugu: kulunga - wonkhe muntfu kufanele aphatfwe ngekulingana.
- Ligugu: litsemba - kukholelwa kutsi tintfo tingaba ncono.
Speaker notes
Lena yinhlitiyo yendzaba yaMandela kubafundzi beBanga 4: abengaba nelutfukutselo ngemuva kwejele, kodvwa wakhetsa kutsetselela nekuthula. Buta bafundzi: nini lapho ute wamtsetselela umngani? Bekuvakala njani? Hlanganisa leligugu nekuphila kwabo.
Mahatma Gandhi
Umholi lowakhombisa kutsi ungamela loko lokulungile ngaphandle kwekulwa.
Mohandas Gandhi wefika eNingizimu Afrika aphuma eIndiya nga-1893 kutosebenta njengemmeli (loya wemtsetfo). Lapha waphatfwa ngendlela lengakalungi ngoba abeyiNdiya. Loku kwamenta wancuma kulwa nemitsetfo lengakalungi - kodvwa ngendlela yekuthula.
- Gandhi wafundzisa bantfu kubhikisha ngaphandle kwebudlova. Wakubita ngekutsi satyagraha, lokusho 'emandla eliciniso'.
- Bantfu balandzela sibonelo sakhe bala kulalela imitsetfo lengakalungi.
- Ngekuhamba kwesikhatsi wabuyela eIndiya wasita kuhola live lakhe ekukhululekeni. Labanyenti bambita ngekutsi Mahatma, lokusho 'umphefumulo lomkhulu'.
Speaker notes
Chaza satyagraha ngalula njenge 'mandla eliciniso' nobe 'umbhikisho wekuthula'. Umcondvo lomcoka kubafundzi beBanga 4: Gandhi wakhombisa kutsi ungaba nemandla nesibindzi ngaphandle kwekulimata muntfu. Caphela kutsi imicondvo yekuthula yaGandhi ngekuhamba kwesikhatsi yakhutsata Mandela nalabanye baholi emhlabeni wonkhe.
Liciniso nekuthula
Gandhi abekholelwa kutsi intfo lenemandla kunato tonkhe longayenta kutsi uhlale unekuthula futsi wetsembeke.
Liciniso
Hlala wetsembeke, ngisho nome kumatima.
Kuthula
Lungisa tinkinga ngaphandle kwekulimata labanye.
Sibindzi
Yiba nesibindzi lesanele sekumela loko lokulungile.
Speaker notes
Sebentisa lamakhadi lamatsatfu njengetintfo tekukhuluma ngato. Buta bafundzi tibonelo tasekilasini: singayilungisa njani ingxabano ngekuthula esikolweni? Singalisho njani liciniso ngisho nome sesaba? Kugcine kusebenta futsi kudvute emhlabeni wabo.
Chief Albert Luthuli
Thishela nesikhulu lowahola ngekubeketela nangekuthula.
Albert Luthuli bekunguthishela wesikolo nesikhulu samaZulu. Waba ngumholi we-African National Congress (ANC), licembu lelalisebentela emalungelo lalungile kubo bonkhe baseNingizimu Afrika. NjengaGandhi, abekholelwa embhikishweni wekuthula.
- Nga-1960 wawina i-Nobel Peace Prize (Umklomelo weKuthula weNobel) - umklomelo lodvumile kakhulu wabantfu labasebentela kuthula.
- Bekungumuntfu wekucala wase-Afrika lowake wawina lomklomelo.
- Wafundzisa bantfu kutsi babeketele, babe nekuthula futsi babe nesibindzi.
Speaker notes
Gcila kuLuthuli njengemholi wekuthula lowahlonishwa emhlabeni wonkhe. Chaza i-Nobel Peace Prize ngalula: umklomelo lokhetsekile wabantfu labasita kuletsa kuthula. Kuba ngumuntfu wekucala wase-Afrika kuwuwina nga-1960 kukhombisa kutsi umhlaba wayihlonipha indlela yakhe yekuthula. Hlanganisa emagugu akhe embhikishweni wekuthula waGandhi.
Walter Sisulu
Umholi lohlakaniphile lowetsembekile lowacondzisa asekela labanye.
Walter Sisulu bekungumngani lomkhulu nomsiti waNelson Mandela. Bekatiwa ngekutsi uhlakaniphile nangekunika seluleko lesihle. Wasebenta ngekutikhandla kwentela kutsi bonkhe baseNingizimu Afrika baphatfwe ngekulunga.
- Wasita baholi labasha, kufaka ekhatsi Mandela, kutsi bakhule bahole.
- NjengaMandela, watfunyelwa ejele ngenca yekumelana nemitsetfo lengakalungi.
- Akazange ayekele kukholelwa eNingizimu Afrika lelungile nalekhululekile.
Speaker notes
Sisulu ufundzisa ligugu lekwetsembeka, kuhlakanipha nekusekela labanye - umholi akudzingeki kutsi abe ngumuntfu lodvume kunabo bonkhe kuze abe mcoka. Chaza kutsi Sisulu wasita futsi weluleka Mandela. Buta bafundzi: ngubani lokusitako nalokusekelako? Bangamsita bamsekele njani umngani?
Emagugu labaholi betfu labawabelanako
Baholi labane labehlukene, kodvwa banemagugu lamahle lamanyenti lafanako.
Kulunga
Mandela abefuna kutsi wonkhe muntfu aphatfwe ngekulingana.
Kuthula
Gandhi naLuthuli bakhetsa kuthula, hhayi budlova.
Sibindzi
Bonkhe labane bebanesibindzi, ngisho nome kwakuyingoti.
Umusa
Sisulu wasekela wasita bantfu labamtungeletako.
Speaker notes
Lesigcephu sihlanganisa baholi labane. Khombisa kutsi nome baphila etikhatsini netindzaweni letehlukene, bebanemagugu lafanako. Buta bafundzi kutsi nguliphi ligugu labacabanga kutsi limcoka kunato tonkhe nekutsi ngani. Kute impendvulo lengakalungi - khutsata ingcoco.
Luhambo ngesikhatsi
- 1893 Gandhi ufika eNingizimu Afrika
- 1918 Nelson Mandela uyatalwa
- 1912 Walter Sisulu uyatalwa
- 1960 Luthuli uwina i-Nobel Peace Prize
- 1994 Mandela uba ngumengameli; wonkhe muntfu angavota
Speaker notes
Siza bafundzi bafundze ilayini yesikhatsi lelula kusukela ngesancele kuya ngesekudla. Khombisa kutsi labaholi baphila etikhatsini letehlukene, futsi kuphila kwabanye kwahlangana. Caphela kutsi iminyaka ayikho ngekulandzelana lokucondzile lapha ngenhloso - ungabuta bafundzi kutsi basite bayibeke ngekulandzelana lokulungile njengemsebenti losheshako.
Kuba ngumholi ekuphileni kwakho
Akudzingeki kutsi udvume kuze ube ngumholi lomuhle.
Ungakhombisa emagugu lamahle lafanako naleba baholi onkhe malanga ekhaya, esikolweni nakubangani bakho.
- Yiba nekulunga - yabelana unike wonkhe muntfu litfuba.
- Yiba nemusa - sita umuntfu lokahlupheka.
- Yiba nesibindzi - mela umngani lophatfwa kabi.
- Wetsembeke - hlala ukhuluma liciniso.
Speaker notes
Letsa lesifundvo ekuphileni kwebafundzi. Loku kuyinhloso ye-CAPS: kufundza emagugu kubaholi nekuwasebentisa. Buta lowo nalowo mfundzi kutsi asho intfo yinye latayenta kulelisonto kwentela kukhombisa ligugu lelihle. Ungakwenta loku kube 'lubondza lwemagugu' lweklasi.
Buketa ukhumbule
Phendvula lemibuto kwentela kukhombisa loko lokufundzile ngebaholi betfu.
Lamuhla sihlangene nebaholi labane labanesibindzi - Nelson Mandela, Mahatma Gandhi, Chief Albert Luthuli naWalter Sisulu - kanye nemagugu lamahle labasifundzisa wona.
Q. Bala baholi lababili lofundze ngabo lamuhla, kanye neligugu linye lelifundziswa ngulowo nalowo. (4 marks)
Q. Gandhi naLuthuli bobabili bebakholelwa endleleni yinye lekhetsekile yekumela loko lokulungile. Beyiyini? (2 marks)
Q. Bhala ngeligugu linye lolutfole kulesifundvo nekutsi ungalikhombisa njani esikolweni kulelisonto. (4 marks)
Speaker notes
Sebentisa lemibuto lemitsatfu njengemsebenti lobhaliwe nobe ingcoco yeklasi. Umbuto 1 uhlola kukhumbula, umbuto 2 uhlola kucondzisisa (umbhikisho wekuthula / kungabikho kwebudlova), umbuto 3 ucela bafundzi kutsi basebentise ligugu ekuphileni kwabo, lokuhambisana nenhloso ye-CAPS. Ncoma umtamo bese ukhumbuta bafundzi kutsi noma ngubani angaba ngumholi lomuhle ngekuphila ngemagugu lamahle.
- Grade
- Grade 4
- Subject
- History
- CAPS topic
- Learning from leaders
- Resource type
- Presentation