Ukufunda Kubarholi
Hlangana nabarholi abane abanesibindi bewuthole iinkambiso ezihle abangasifundisa zona.
Speaker notes
Yamukela ikilasi ngokufudumeleko. Tjela abafundi bona namhlanjesi bazokuhlangana nabarholi abane bamambala emlandweni. Hlathulula bona asifundi kwaphela lokho abarholi abakwenzako - sifunda neenkambiso ezihle abazitjengisako, njengobulungisa, isibindi nomusa. Buza: ngubani umrholi omaziko? Utitjhere, umqeqetjhi, namtjhana umbelethi?
Uyini umrholi?
Umrholi mumuntu osiza abanye abantu abebatjengise indlela ehle yokukhamba.
Umrholi mumuntu abanye abantu abakhetha ukumlandela. Abarholi abahle ababosi kwaphela. Batjhejile ngabanye abantu bebalinge ukwenza lokho okulungilekonokuqondileko.
- Abarholi abahle balalela abanye baphathe woke umuntu ngokulinganako.
- Banesibindi begodu bajamele okuqondileko, ngitjho nanyana kubudisi.
- Singafunda iinkambiso ezihle kibo, njengokuthembeka, umusa nethemba.
Speaker notes
Sebenzisa ilimi elilula ku-Ibanga 4. Hlathulula ibizo elithi 'iinkambiso' ngokulula: iinkambiso zizinto ezihle esizikholelwako nesilinga ukuzenza. Tlola amabizo ambalwa weenkambiso ebhodini (ubulungisa, isibindi, umusa, ithemba). Abafundi bazobona iinkambisezi kiwoke umrholi namhlanjesi.
Nelson Mandela
Umsana ovela emakhaya owakhula waba mrholi weSewula Afrika yoke.
Nelson Mandela wabelethwa ngo-1918 esigodini esincani se-Eastern Cape. Umndeni wakhe bewumbiza ngokuthi Rolihlahla. Njengomuntu omdala wasebenzela ukwenza iSewula Afrika ilunge ebantwini boke, kungakhathaliseki umbala wesikhumba sabo.
- Kade, iSewula Afrika beyinemithetho engakalungi ephatha abantu ngokuhlukileko ngombala.
- UMandela wajamela imithetho engakalungi le.
- Wafakwa ejele iminyaka ema-27, kodwana akhenge alahle ithemba.
Speaker notes
Hlathulula ubandlululo (i-apartheid) ngobunono nangokulula ebafundini abancani: kade, imithetho engakalungi beyihlukanisa abantu ngombala wesikhumba sabo begodu beyingakalungi. Ungangeni eenzathwini ezinzima. Gxila ekuzimiseleni nasethenjini lakaMandela. Iminyaka ema-27 ejele itjengisa bona bekakhathala kangangani.
Ukulibalela nobulungisa
Nakaphuma ejele, uMandela wakhetha ukuthula kunelaka.
Kuhlala kubonakala kungenzeki bekube kuyenziwa. Nelson Mandela
Ngo-1994 iSewula Afrika yaba nekhetho layo lokuthoma lapho woke umuntu bekangavota khona. UMandela waba mongameli wethu wokuthoma okhethwe ngentando yenengi. Wabawa abantu bona balibalele basebenze ndawonye.
- Inkambiso: ukulibalela - ukudedela ilaka bona kwakhiwe ukuthula.
- Inkambiso: ubulungisa - woke umuntu kufuze aphathwe ngokulinganako.
- Inkambiso: ithemba - ukukholelwa bona izinto zingaba ngcono.
Speaker notes
Lokhu kuyihliziyo yendaba kaMandela ku-Ibanga 4: bekangaba nelaka ngemva kwejele, kodwana wakhetha ukulibalela nokuthula. Buza abafundi: nini lapho walibalela umngani? Bewuzizwa njani? Hlanganisa inkambiso nokuphila kwabo.
Mahatma Gandhi
Umrholi otjengise bona ungajamela okuqondileko ngaphandle kokulwa.
Mohandas Gandhi weza eSewula Afrika avela e-India ngo-1893 azokusebenza njengommeli. Lapha waphathwa ngokungakalungi ngombana bekamuntu we-India. Lokhu kwenza bona aqunte ukulwisana nemithetho engakalungi - kodwana ngendlela enokuthula.
- UGandhi wafundisa abantu ukuveza umbono ngaphandle kwebudlhabhalazi. Wakubiza ngokuthi satyagraha, okutjho 'amandla weqiniso'.
- Abantu balandela isibonelo sakhe bebala ukulalela imithetho engakalungi.
- Ngokukhamba kwesikhathi wabuyela e-India wasiza ukurholela inarha yakhe ekukhululekeni. Abanengi bambiza ngokuthi Mahatma, okutjho 'umphefumulo omkhulu'.
Speaker notes
Hlathulula i-satyagraha ngokulula njenge 'amandla weqiniso' namtjhana 'ukuveza umbono ngokuthula'. Umqondo oqakathekileko ku-Ibanga 4: uGandhi watjengisa bona ungaba namandla nesibindi ngaphandle kokulimaza umuntu. Tjheja bona imibono kaGandhi enokuthula ngokukhamba kwesikhathi yakhuthaza uMandela nabanye abarholi ephasini loke.
Iqiniso nokuthula
UGandhi bekakholelwa bona into enamandla khulu ongayenza kukuhlala unokuthula uthembekile.
Iqiniso
Hlala uthembekile, ngitjho nanyana kubudisi.
Ukuthula
Rarulula iinkinga ngaphandle kokulimaza abanye.
Isibindi
Yiba nesibindi esaneleko sokujamela okuqondileko.
Speaker notes
Sebenzisa amakarada amathathu njengeendaba zokukhuluma. Buza abafundi iimbonelo zekilasi: singararulula njani ukuphikisana ngokuthula esikolweni? Singakhuluma njani iqiniso ngitjho nanyana sisaba? Kwenze kusebenze begodu kube seduze nephaseli labo.
IKosi Albert Luthuli
Utitjhere neKosi eyarhola ngokuthula nangokuzola.
Albert Luthuli bekatitjhere wesikolo neKosi yamaZulu. Waba mrholi we-African National Congress (ANC), iqembu ebelisebenzela amalungelo alungileko wawo woke amaSewula Afrika. NjengoGandhi, bekakholelwa ekuvezeni umbono ngokuthula.
- Ngo-1960 wathumba iNobel Peace Prize - umklomelo odumileko khulu wabantu abasebenzela ukuthula.
- Bekamuntu wokuthoma we-Afrika ukuthumba umklomelo lo.
- Wafundisa abantu ukuba nesineke, ukuzola nokuba nesibindi.
Speaker notes
Gxila kuLuthuli njengomrholi onokuthula owahlonitjhwa ephasini loke. Hlathulula iNobel Peace Prize ngokulula: umklomelo okhethekileko wabantu abasiza ukuletha ukuthula. Ukuba mAfrika wokuthoma ukuwuthumba ngo-1960 kutjengisa bona iphasi lalihlonipha indlela yakhe enokuthula. Hlanganisa iinkambiso zakhe nokuveza umbono ngokuthula kwakaGandhi.
Walter Sisulu
Umrholi ohlakaniphileko nothembekileko owanqophisa wasekela abanye.
Walter Sisulu bekamngani omkhulu nomsizi kaNelson Mandela. Bekaziwa ngokuba hlakaniphileko nokupha iseluleko esihle. Wasebenza budisi bona woke amaSewula Afrika aphathwe ngobulungisa.
- Wasiza abarholi abatjha, kubandakanya uMandela, bona bakhule barhole.
- NjengoMandela, wathunyelwa ejele ngokujamela imithetho engakalungi.
- Akhenge ayekele ukukholelwa eSewula Afrika elungileko nekhululekileko.
Speaker notes
USisulu ufundisa inkambiso yokuthembeka, ukuhlakanipha nokusekela abanye - umrholi akutlhogeki bona abe mumuntu odume khulu bona abe qakathekileko. Hlathulula bona uSisulu wasiza waqeqetjha uMandela. Buza abafundi: ngubani okusizako akusekele? Bangamsiza njani bebasekele umngani?
Iinkambiso abarholi bethu abazabelanako
Abarholi abane abahlukileko, kodwana beneenkambiso ezihle ezifanako ezinengi.
Ubulungisa
UMandela bekafuna bona woke umuntu aphathwe ngokulinganako.
Ukuthula
UGandhi noLuthuli bakhetha ukuthula, ingasi ibudlhabhalazi.
Isibindi
Boke abane bebanesibindi, ngitjho nanyana kuyingozi.
Umusa
USisulu wasekela wasiza abantu ebebamzombelezele.
Speaker notes
Isilaydi lesi sihlanganisa abarholi abane ndawonye. Veza bona ngitjho nanyana bebaphila ngeenkhathi neendaweni ezihlukileko, bebanabelana iinkambiso. Buza abafundi bona ngiyiphi inkambiso abacabanga bona iqakatheke khulu nokuthi kubayini. Alikho ipendulo engakalungi - khuthaza ingxoxo.
Ukukhamba ngesikhathi
- 1893 UGandhi ufika eSewula Afrika
- 1918 UNelson Mandela uyabelethwa
- 1912 UWalter Sisulu uyabelethwa
- 1960 ULuthuli uthumba iNobel Peace Prize
- 1994 UMandela uba mongameli; woke umuntu angavota
Speaker notes
Siza abafundi bafunde ilayini yesikhathi elula kusuka ngesinceleni ukuya ngesidleni. Veza bona abarholaba baphila ngeenkhathi ezihlukileko, begodu ezinye iimpilo zabo zaphambana. Tjheja bona iminyaka ayikahleleki ngendlela eqondileko lapha ngamabomu - ungabawa abafundi bona basize ukuyihlela ngendlela efaneleko njengomsebenzi orabhako.
Ukuba mrholi ekuphileni kwakho
Akutlhogeki bona udume bona ube mrholi omuhle.
Ungatjengisa iinkambiso ezihle ezifanako njengabarholaba qobe langa ekhaya, esikolweni nabangani bakho.
- Yiba nobulungisa - yabelana upha woke umuntu ithuba.
- Yiba nomusa - siza umuntu otshwenyekako.
- Yiba nesibindi - jamela umngani ophathwa kumbi.
- Yiba thembekileko - hlala ukhuluma iqiniso.
Speaker notes
Letha isifundo ekuphileni kwabafundi. Lokhu kumnqopho we-CAPS: ukufunda iinkambiso kubarholi nokuzisebenzisa. Bawa omunye nomunye umfundi bona aqambe into yinye azoyenza ngeveke le ukutjengisa inkambiso ehle. Ungakwenza lokhu kube 'iboda leenkambiso' lekilasi.
Buyekeza ukhumbule
Phendula imibuzo le utjengise lokho okufundileko ngabarholi bethu.
Namhlanjesi sihlangene nabarholi abane abanesibindi - Nelson Mandela, Mahatma Gandhi, iKosi Albert Luthuli noWalter Sisulu - neenkambiso ezihle abasifundisa zona.
Q. Qamba abarholi ababili ofunde ngabo namhlanjesi nenkambiso yinye omunye nomunye asifundisa yona. (4 marks)
Q. UGandhi noLuthuli boke bebakholelwa endleleni yinye ekhethekileko yokujamela okuqondileko. Beyiyini? (2 marks)
Q. Tlola ngenkambiso yinye evela esifundwenesi nokuthi ungayitjengisa njani esikolweni ngeveke le. (4 marks)
Speaker notes
Sebenzisa imibuzo emithathu le njengomsebenzi otloliweko namtjhana ingxoxo yekilasi. Umbuzo 1 uhlola ukukhumbula, umbuzo 2 uhlola ukuzwisisa (ukuveza umbono ngokuthula / ukungabi nebudlhabhalazi), begodu umbuzo 3 ubawa abafundi bona basebenzise inkambiso ekuphileni kwabo, okuvumelana nomnqopho we-CAPS. Ncoma umzamo ukhumbuze abafundi bona nanyana ngubani angaba mrholi omuhle ngokuphila iinkambiso ezihle.
- Grade
- Grade 4
- Subject
- History
- CAPS topic
- Learning from leaders
- Resource type
- Presentation