Ukufunda Kubaholi
Hlangana nabaholi abane abanesibindi bese uthola izimiso ezinhle abangasifundisa zona.
Speaker notes
Yamukela ikilasi ngomusa. Tshela abafundi ukuthi namuhla bazohlangana nabaholi abane bangempela emlandweni. Chaza ukuthi asifundi nje kuphela lokho abaholi abakwenzayo - sifunda izimiso ezinhle abazibonisa, njengobulungiswa, isibindi nomusa. Buza: ubani umholi omaziyo? Uthisha, umqeqeshi, umzali?
Uyini umholi?
Umholi umuntu osiza abanye abantu abese ebakhombisa indlela enhle yokuhamba.
Umholi umuntu abanye abantu abakhetha ukumlandela. Abaholi abahle abasibona nje abaphathi. Bayabakhathalela abanye abantu futhi bazama ukwenza okuyibulungiswa nokulungile.
- Abaholi abahle bayabalalela abanye futhi baphatha wonke umuntu ngokufanayo.
- Banesibindi futhi bamela okulungile, ngisho nalapho kunzima.
- Singafunda izimiso ezinhle kubo, njengokwethembeka, umusa nethemba.
Speaker notes
Gcina ulimi lucacile kubafundi beBanga 4. Chaza igama elithi 'izimiso' ngendlela elula: izimiso yizinto ezinhle esizikholelwayo esizama ukuzenza. Bhala amagama ambalwa ezimiso ebhodini (ubulungiswa, isibindi, umusa, ithemba). Abafundi bazobona lezi zimiso kumholi ngamunye namuhla.
Nelson Mandela
Umfana wasemakhaya owakhula waze wahola iNingizimu Afrika yonke.
Nelson Mandela wazalwa ngonyaka we-1918 emzaneni omncane e-Eastern Cape. Umndeni wakhe wawumbiza ngokuthi Rolihlahla. Njengendoda wasebenzela ukwenza iNingizimu Afrika ibe nobulungiswa kubo bonke abantu, kungakhathaliseki umbala wesikhumba sabo.
- Kudala, iNingizimu Afrika yayinemithetho engenabulungiswa eyayiphatha abantu ngokwehlukene ngokombala.
- UMandela wamela ngokuphikisana nale mithetho engenabulungiswa.
- Wafakwa ejele iminyaka engama-27, kodwa akazange alilahle ithemba.
Speaker notes
Chaza ubandlululo (apartheid) ngobumnene nangendlela elula kubafundi abasakhula: kudala, imithetho engenabulungiswa yayihlukanisa abantu ngombala wesikhumba sabo futhi yayingenabo ubulungiswa. Ungangeni ekujuleni okunzima. Gxila ekuzimiseleni nasethembeni likaMandela. Iminyaka engama-27 ejele ikhombisa ukuthi wayekhathala kangakanani.
Ukuxolela nobulungiswa
Lapho uMandela ephuma ejele, wakhetha ukuthula esikhundleni sentukuthelo.
Kuhlala kubonakala kungenzeki kuze kube kwenziwe. Nelson Mandela
Ngonyaka we-1994 iNingizimu Afrika yaba nokhetho lwayo lokuqala lapho wonke umuntu ayekwazi ukuvota khona. UMandela waba umongameli wethu wokuqala okhethwe ngentando yeningi. Wacela abantu ukuthi baxolele futhi basebenze ndawonye.
- Isimiso: ukuxolela - ukuyeka intukuthelo ukuze kwakhiwe ukuthula.
- Isimiso: ubulungiswa - wonke umuntu kufanele aphathwe ngokulinganayo.
- Isimiso: ithemba - ukukholelwa ukuthi izinto zingaba ngcono.
Speaker notes
Lena yinhliziyo yendaba kaMandela kubafundi beBanga 4: wayengathukuthela ngemva kwejele, kodwa wakhetha ukuxolela nokuthula. Buza abafundi: nini lapho waxolela khona umngane? Kwazizwa kanjani? Xhumanisa isimiso nezimpilo zabo.
Mahatma Gandhi
Umholi owakhombisa ukuthi ungakumela okulungile ngaphandle kokulwa.
Mohandas Gandhi wafika eNingizimu Afrika evela eNdiya ngonyaka we-1893 ezosebenza njengommeli. Lapha waphathwa ngokungenabulungiswa ngoba wayengumNdiya. Lokhu kwamenza wanquma ukulwa nemithetho engenabulungiswa - kodwa ngendlela enekuthula.
- UGandhi wafundisa abantu ukubhikisha ngaphandle kodlame. Wakubiza ngokuthi satyagraha, okusho 'amandla eqiniso'.
- Abantu balandela isibonelo sakhe base benqaba ukuthobela imithetho engenabulungiswa.
- Kamuva wabuyela eNdiya wasiza ukuhola izwe lakhe enkululekweni. Abaningi bambiza ngokuthi Mahatma, okusho 'umphefumulo omkhulu'.
Speaker notes
Chaza i-satyagraha ngendlela elula njenge'amandla eqiniso' noma 'umbhikisho onokuthula'. Umqondo obalulekile kubafundi beBanga 4: uGandhi wakhombisa ukuthi ungaba namandla nesibindi ngaphandle kokulimaza noma ubani. Qaphela ukuthi imibono kaGandhi enokuthula kamuva yagqugquzela uMandela nabanye abaholi emhlabeni wonke.
Iqiniso nokuthula
UGandhi wayekholelwa ukuthi into enamandla kunazo zonke ongayenza ukuhlala unokuthula futhi wethembekile.
Iqiniso
Hlala wethembekile, ngisho nalapho kunzima.
Ukuthula
Xazulula izinkinga ngaphandle kokulimaza abanye.
Isibindi
Yiba nesibindi esanele sokumela okulungile.
Speaker notes
Sebenzisa lawa makhadi amathathu njengezingongo zokuxoxa. Cela abafundi izibonelo zasekilasini: singaxazulula kanjani ukuphikisana ngokuthula esikoleni? Singalisho kanjani iqiniso ngisho nalapho sesaba? Kugcine kusebenza futhi kusondelene nezwe labo.
Chief Albert Luthuli
Uthisha nenkosi eyahola ngokuzola nangokuthula.
Albert Luthuli wayenguthisha wesikole nenkosi yamaZulu. Waba umholi we-African National Congress (ANC), iqembu elalisebenzela amalungelo alinganayo kubo bonke abaseNingizimu Afrika. NjengoGandhi, wayekholelwa embhikishweni onokuthula.
- Ngonyaka we-1960 wawina iNobel Peace Prize - umklomelo odumile kakhulu wabantu abasebenzela ukuthula.
- Wayengumuntu wokuqala wase-Afrika owake wawina lo mklomelo.
- Wafundisa abantu ukuba nesineke, bazole babe nesibindi.
Speaker notes
Gxila kuLuthuli njengomholi onokuthula owahlonishwa emhlabeni wonke. Chaza iNobel Peace Prize ngendlela elula: umklomelo okhethekile wabantu abasiza ukuletha ukuthula. Ukuba ngowokuqala wase-Afrika ukuyiwina ngonyaka we-1960 kukhombisa ukuthi umhlaba wayihlonipha indlela yakhe enokuthula. Xhumanisa izimiso zakhe embhikishweni onokuthula kaGandhi.
Walter Sisulu
Umholi ohlakaniphile nothembekile owaqondisa waseseka abanye.
Walter Sisulu wayengumngane osondelene nomsizi kaNelson Mandela. Wayaziwa ngokuba hlakaniphile nangokunikeza iseluleko esihle. Wasebenza kanzima ukuze bonke abaseNingizimu Afrika baphathwe ngobulungiswa.
- Wasiza abaholi abasha, kufaka phakathi uMandela, ukuze bakhule bahole.
- NjengoMandela, wathunyelwa ejele ngokumela ngokumelene nemithetho engenabulungiswa.
- Akazange ayeke ukukholelwa eNingizimu Afrika enobulungiswa nekhululekile.
Speaker notes
USisulu ufundisa isimiso sokwethembeka, ukuhlakanipha nokweseka abanye - umholi akudingeki abe umuntu odume kunabo bonke ukuze abe balulekile. Chaza ukuthi uSisulu wasiza wafundisa uMandela. Buza abafundi: ubani okusizayo akwesekayo? Bangamsiza kanjani bameseke umngane?
Izimiso abaholi bethu abazabelana ngazo
Abaholi abane abehlukene, kodwa izimiso eziningi ezinhle ezifanayo.
Ubulungiswa
UMandela wayefuna wonke umuntu aphathwe ngokulinganayo.
Ukuthula
UGandhi noLuthuli bakhetha ukuthula, hhayi udlame.
Isibindi
Bobane babenesibindi, ngisho nalapho kwakuyingozi.
Umusa
USisulu waseseka wasiza abantu ababemzungezile.
Speaker notes
Leli slayidi lihlanganisa abaholi abane ndawonye. Veza ukuthi noma babephila ezikhathini nasezindaweni ezehlukene, babenabelana ngezimiso. Buza abafundi ukuthi yisiphi isimiso abacabanga ukuthi sibaluleke kunazo zonke nokuthi kungani. Ayikho impendulo engalungile - khuthaza ingxoxo.
Uhambo ngokuhamba kwesikhathi
- 1893 UGandhi ufika eNingizimu Afrika
- 1918 UNelson Mandela uyazalwa
- 1912 UWalter Sisulu uyazalwa
- 1960 ULuthuli uwina iNobel Peace Prize
- 1994 UMandela uba umongameli; wonke umuntu angavota
Speaker notes
Siza abafundi bafunde ithayimlayini elula kusuka kwesokunxele kuya kwesokudla. Veza ukuthi laba baholi babephila ezikhathini ezehlukene, futhi ezinye izimpilo zabo zazihlangana. Qaphela ukuthi iminyaka ayihlelekile ngokuqondile lapha ngamabomu - ungacela abafundi ukuthi basize bayihlele ngendlela efanele njengomsebenzi osheshayo.
Ukuba umholi ekuphileni kwakho
Akudingeki udume ukuze ube umholi omuhle.
Ungakhombisa izimiso ezinhle ezifanayo nalaba baholi nsuku zonke ekhaya, esikoleni nakubangane bakho.
- Yiba nobulungiswa - yabelana unikeze wonke umuntu ithuba.
- Yiba nomusa - siza umuntu obhekene nobunzima.
- Yiba nesibindi - mela umngane ophathwa kabi.
- Yiba nokwethembeka - hlala usho iqiniso.
Speaker notes
Yenza isifundo sifinyelele ezimpilweni zabafundi. Lokhu kuyinhloso ye-CAPS: ukufunda izimiso kubaholi nokuzisebenzisa. Cela umfundi ngamunye ukuthi asho into eyodwa azoyenza kuleli sonto ukukhombisa isimiso esihle. Ungakwenza lokhu kube 'udonga lwezimiso' lwekilasi.
Buyekeza ukhumbule
Phendula le mibuzo ukuze ukhombise okufundile ngabaholi bethu.
Namuhla sihlangane nabaholi abane abanesibindi - Nelson Mandela, Mahatma Gandhi, Chief Albert Luthuli no Walter Sisulu - nezimiso ezinhle abasifundisa zona.
Q. Bala abaholi ababili ofunde ngabo namuhla nesimiso esisodwa ngamunye asifundisa sona. (4 marks)
Q. UGandhi noLuthuli bobabili babekholelwa endleleni eyodwa ekhethekile yokumela okulungile. Yayiyini? (2 marks)
Q. Bhala ngesimiso esisodwa kulesi sifundo nokuthi ungasikhombisa kanjani esikoleni kuleli sonto. (4 marks)
Speaker notes
Sebenzisa le mibuzo emithathu njengomsebenzi obhaliwe noma ingxoxo yekilasi. Umbuzo 1 uhlola ukukhumbula, umbuzo 2 uhlola ukuqonda (umbhikisho onokuthula / ukungabi nodlame), umbuzo 3 ucela abafundi ukuthi basebenzise isimiso empilweni yabo, okuhambisana nokugxila kwe-CAPS. Ncoma umzamo ukhumbuze abafundi ukuthi noma ubani angaba umholi omuhle ngokuphila izimiso ezinhle.
- Grade
- Grade 4
- Subject
- History
- CAPS topic
- Learning from leaders
- Resource type
- Presentation