Imiphakatsi lemine lenjingile, lenemandla nalehlukene kakhulu - iMing eShayina, iSonghai, iMughal eNdiya kanye neYurophu - ngesikhatsi sekusondzela kwesikhatsi lesihlangene, semhlaba wonkhe.
Speaker notes
Vula ngekuphikisa umcondvo lovamile wekutsi iYurophu 'yayibusa' umhlaba ngo-1600. Empeleni bekingenjalo. Ngaco-1600 tifundza letinjinge kakhulu, letinebantfu labanyenti naletinehulumende lophetse kahle betise-Ashiya nase-Afrika. Beka umsebenti lomkhulu wesifundvo: kucatsanisa imiphakatsi lemine lemikhulu ngendlela lenebulungiswa, nekubuta kutsi kungani libhalansi lemandla laliyawuguculeka kuletikhatsi letatako. Chaza 'ngaco-1600' njengesikhatsi lesisondzelene na-1450 kuya ku-1650.
1600 yindzawo yenguquko - ngaphambi nje kwekutsi kwandza kwemaYurophu ngaphesheya kwelwandle kuhlele kabusha umhlaba.
Kufundza imiphakatsi leminyenti ngasikhatsi sinye kusivumela kutsi siyicatsanise ngendlela lenebulungiswa, esikhundleni sekubalisa indzaba yeYurophu kuphela. Ngaco-1600 tikhungo temcebo, tekufundza netemandla bekutsi ngetulu ngaphandle kweYurophu.
- Kubeka sisekelo ngaphambi kwekutsi kwandza kwemakoloni emaYurophu kusheshe.
- Kulungisa umbono lobeka iYurophu embili ngekukhombisa tifundza tase-Afrika nase-Ashiya letitfutfukile.
- Kusita kuchaza timphandze tekunconywa, kutsengiselana nebugcili lokwabumba iNingizimu Afrika ngasemuva.
Speaker notes
Gcizelela injongo yekuhlatiya (ezingeni le-FET): kucatsanisa, umbono nembangela. Xwayisa bafundzi ngekungasebentisi indzaba yekutsi 'iYurophu yayihlala isembili' - ngokwemlando kuliphutsa nga-1600. Xhumanisa nangekusasa: iNkampani yaseNshonalanga Ndiya yemaDashi (VOC), leyasungulwa ngo-1602, ngasemuva yayakha sikhungo sekutfola emandla eKapa ngo-1652, lokungako lesitfombe semhlaba wonkhe sibaluleke emlandweni waseNingizimu Afrika.
Umphakatsi ngamunye bewuhleleke ngendlela lehlukile, kepha ngamunye bewunjingile futsi utfutfukile kakhulu.
iMing yaseShayina
Umbuso lomkhulu kunayo yonkhe futsi lonjinge kunayo yonkhe emhlabeni - umbuso lomkhulu lophatfwe kusukela endzaweni yinye ngetisebenti tahulumende leticeceshiwe.
iSonghai
Umbuso lomkhulu kunayo yonkhe eNshonalanga ye-Afrika ngabo-1500, lowakhelwe egolideni, esawotini nasekufundzeni kwema-Islam.
iMughal yaseNdiya
Umbuso lonjingile, lonetinhlobonhlobo lodvumile ngetindvwangu, ngebuciko kanye (ngaphansi kwa-Akbar) nekubeketelela kwetinkholo.
iYurophu
Hhayi sifundza sinye kepha imibuso leminyenti lencintisanako - lehlukene, lencintisanako futsi lebheka elwandle.
Speaker notes
Sebentisa lamakhadi lamane njengelibalazwe lesifundvo sonkhe - tici letilandzelako letine titsatsa ngayinye. Buta bafundzi kutsi baciphune, kusukela kulamabinzana lodvwana nje, kutsi ngumuphi umphakatsi labacabanga kutsi bewunemandla kakhulu ngo-1600 nekutsi kungani. Linyenti lingaciphuna iYurophu; sifundvo sitawubenta lokuciphuna kube nzima.
Ngaco-1600 iShayina bekingumphakatsi lonebantfu labanyenti kunayo yonkhe futsi mhlawumbe lonjinge kunayo yonkhe emhlabeni.
Umbuso weMing wawubusa umbuso lohlangene wa-bantfu labangetulu kwesigidzi lesilikhulu (100 million). Hulumende bewuphatfwe ngebasebenti bahulumende labaceceshiwe labakhetfwe etivivinyweni tekuphatsa letatimatima, letatihlola lwati lwemibhalo yema-Confucian. Inkhosi yayibusa ise-Forbidden City eBeijing.
- iShayina yayitfumela ngaphandle isilika, itiya netibya letinhle (porcelain), iheha imali lenkhulu yesiliva yase-Amelika neyaseJaphani.
- Imikhumbi yengcebo yeMing yangaphambili ngaphansi kwa-Admiral Zheng He (1405-1433) yayihambe yaze yayofinyelela eMphumalanga ye-Afrika.
- Ngo-1600 umbuso bewusuphendukele ngekhatsi kakhulu, ukhawulela luhambo lwaphesheya kwelwandle uphindze wakha kabusha uLudonga Lolukhulu (Great Wall).
Speaker notes
Gcizelela bukhulu nekutfutfuka: umkhandvlu wahulumende losekelwe ekufanelekeni emakhulwini eminyaka ngaphambi kwekutsi iningi leYurophu libe nawo, kanye nemnotfo lomkhulu kangako laze wamunca inceku lenkhulu yesiliva yemhlaba. Chaza kubaluleka kwekuhoxiswa kwemikhumbi yengcebo - lokwakukukhetsa, hhayi kwehluleka - lokwasho kutsi iShayina beyingafuni imibuso yaphesheya kwelwandle njengoba nje emaYurophu abecala. [SME] Cinisekisa tibalo tebantfu netekutsengiselana kwesiliva ngekutsatsana nencwadzi yakamuva ngaphambi kwekukhicita.
Umbuso lomkhulu kunayo yonkhe emlandweni waseNshonalanga ye-Afrika, lowawusesicongweni sawo ngabo-1400 nabo-1500.
Wagxile edolobheni leGao eMfuleni iNiger, iSonghai yakhula yaba nemandla ngaphansi kwaSunni Ali ikakhulukati Askia Muhammad (wabusa 1493-1528). Imcebo wayo weza ngekulawula kutsengiselana kwe-trans-Sahara kwegolide nesawoti, futsi bekungumbuso wema-Sulumane lonekuphatsa lokucinile nebutfo.
- iTimbuktu neDjenne bekutikhungo letidvumile tekufundza kwema-Islam, letineminyuvesi nemitala yemibhalo yesandla.
- Batsengisi bebashintjanisa igolide yaseNshonalanga ye-Afrika ngesawoti, indvwangu, tincwadzi kanye nemahhashi asuka eNyakatfo ye-Afrika.
- Ngo-1591 libutfo laseMorocco lelinetibhamu lehlula iSonghai eMphini yaseTondibi, futsi umbuso wahlakateka.
Speaker notes
Lesileshi siphetse umehluko lobalulekile: ngokucacile, iSonghai yawa ngo-1591, ngaphambi nje kwa-1600. iCAPS isayifundza njengomphakatsi lomkhulu 'ngaco-1600' ngoba yayilawula iNshonalanga ye-Afrika kuwo wonkhe likhulu leminyaka lelandvulele. Cacisa kubafundzi ngalesikhatsi. Sebentisa imibhalo yesandla yaseTimbuktu kuze uphikise inganekwane yekutsi i-Afrika yangaphambi kwemakoloni beyingenako kufundza lokubhaliwe. [SME] Cinisekisa emalanga a-Askia Muhammad nelilanga la-1591/iMphi yaseTondibi ngekutsatsana nencwadzi yeSonghai yeSAHO.
Ngaco-1600 uMbuso weMughal ngaphansi kwa-Akbar bewungenye yetifundza letinjinge kunato tonkhe futsi letinemasiko lamnyenti emhlabeni.
UMbuso weMughal (wasungulwa ngo-1526) wawulawula incenye lenkhulu yeteveni yaseNdiya. Umbusi wawo lomkhulu, Akbar (wabusa 1556-1605), wakha luhlelo lolusebentako lwentselo nekuphatsa waphindze wakhutsata inchubomgomo yekubeketelela tinkholo (sulh-i-kul, 'kuthula nabo bonkhe') emkhatsini wemaHindu, emaSulumane nalabanye.
- iNdiya beyingumkhiciti lohamba embili emhlabeni wetindvwangu tekhotini lenhle, letatsengiswa kuyo yonkhe i-Ashiya, i-Afrika neYurophu.
- Emakhoti eMughal akhicita buciko lobuhle, takhiwo (ngasemuva iTaj Mahal) netincwadzi.
- Tinkampani tekutsengiselana teYurophu tefika eNdiya njengebahlanganyeli labancane labafuna kufinyelela etimphahleni tayo.
Speaker notes
Gcizelela tici letimbili tekucatsanisa: imcebo yeMughal (imboni yetindvwangu yaseNdiya beyihamba embili emhlabeni) nekubeketelela lokwahlelwa kwa-Akbar, lokungumehluko lomkhulu netimphi tenkholo teYurophu talesikhatsi lesifananako. Yatisa budlelwane bemandla: batsengisi baseYurophu befika njengalabancenga, hhayi labancoba - lokuphambene nesitfombe semakoloni sangasemuva. Loku kwakha kabusha indlela lebekuya kuyo emandla wango-1600.
Hhayi umbuso munye kepha tifundza letinyenti letincintisanako - lehlukene, lengakhululeki futsi lebheka ngaphandle.
iYurophu ngaco-1600 beyihlukaniswe yaba imibuso lencintisanako nemadolobha-tifundza, iphatanyiswe yiRenaissance, yiReformation netimphi tayo tenkholo. Beyincane futsi imphofu kunemabhang iMing eShayina noma iMughal eNdiya, kepha noma kunjalo beyisatfutfukisa emathulusi lamasha labeyawuba abaluleke kakhulu: umshini wekushicelela (printing press), tikhali tembhubhesi, imikhumbi yelwandle kanye netinkampani te-joint-stock.
- iPhutukezi neSpeyini betisivele tivule tindlela telwandle letiya emaMelika, e-Afrika nase-Ashiya.
- Tinkampani teNshonalanga Ndiya temaNgisi (1600) nemaDashi (VOC, 1602) tasungulwa kutsi tenze inzuzo ekutsengiselaneni kwe-Ashiya.
- Kuncintisana emkhatsini wetifundza kwaqhuba kuhlola, timphi nekucala kwemakoloni aphesheya kwelwandle.
Speaker notes
Lungisa uhla: ngo-1600 iYurophu beyisemaceleni, hhayi enkhatsini. Litfuba layo bekungesibo bukhulu noma imcebo kepha inhlanganisela yekuncintisana, emandla elwandle, tetimali (tinkampani te-joint-stock) nebuchwepheshe bembhubhesi, kanye nekufinyelela esiliveni nasemhlabeni waseMelika. Yatisa iVOC lapha kuze bafundzi babambe indlela leya eKapa ngo-1652. Beka kwandza kwemaYurophu ngendlela lengathatsi hlangotsi nyalo; kulunga nokungalungi kuta emasleshini langemuva.
Funa emaphethini ekufana nekwehluka kuhulumende, emcebeni nasembonweni.
Speaker notes
Lena yinhlitiyo yekuhlatiya yesifundvo. Bonisa kucabanga kwekucatsanisa: khetsa sihloko (isb. hulumende, inkholo, noma umbono ngekwandza kwaphesheya kwelwandle) bese usilandzelela kuyo yonkhe lemiphakatsi lemine. Sunduza bafundzi bedlule kubala emcuba baye ekuchazeni kubaluleka - ikakhulukati umehluko emkhatsini weShayina lephendukela ngekhatsi neYurophu lephendukela ngaphandle, lokusita kuchaza tinguquko tangasemuva emandleni emhlaba.
Ngo-1600 timphahla, isiliva, imicabango nebantfu bekuhamba emkhatsini wayo yonkhe lemiphakatsi.
Lemiphakatsi beyingahlukanisiwe. Tindlela te-trans-Sahara betixhumanisa iNshonalanga ye-Afrika neMedithera; inethiwekhi ye-Lwandle lweNdiya yayixhumanisa iMphumalanga ye-Afrika, i-Arabia, iNdiya neShayina; kanye netindlela letisha te-Athlanthiki letatihlanganisa iYurophu, i-Afrika nemaMelika. Isiliva yaseMelika yayigelezela emphumalanga kuze kutsengwe isilika yeShayina netibya (porcelain).
- Igolide, sawoti, imboni yendlovu, tindvwangu, tinongo netibya (porcelain) kwawela emazwekazi.
- Tindlela te-Athlanthiki tatiphindze tsetfwala kutsengiselana lokukhulako, lokulunya ngebantfu base-Afrika labagcilaketiwe.
- Lesikhatsi 'sekucala semhlaba wonkhe lohlangene' sabeka sisekelo sekwandza kwemakoloni emaYurophu.
Speaker notes
Cinisa kuxhumana: 1600 uvame kubitwa njengekucala 'kwemhlaba wonkhe lohlangene' ngoba okwekucala tonkhe tifundza letinkhulu temhlaba tatixhunywe ngekutsengiselana lokujwayelekile. Yatisa kutsengiselana ngetigcili kwase-Athlanthiki ngekwetsembeka kodvwa ngendlela lefanele iminyaka lapha - kubite njengeluhlelo lwemsebenti wekuphocelelwa neluhlupho lwebantfu lolwakhula kanye nalokutsengiselana, ngaphandle kwemininingwane lecinsako. Kubuya ku-slide yekulunga.
- 1368 Umbuso weMing wasungulwa eShayina
- 1493 Askia Muhammad ucala sikhatsi segolide seSonghai
- 1526 Umbuso weMughal wasungulwa eNdiya
- 1556 Akbar uba yinkhosi yeMughal
- 1591 Kuhlasela kwaseMorocco kucedza uMbuso weSonghai
- 1600-02 Tinkampani teNshonalanga Ndiya temaNgisi nemaDashi (VOC) tasungulwa
- 1652 iVOC icala sikhungo sekutfola emandla eKapa
Speaker notes
Sebentisa umugca wesikhatsi kuze ubambe kulandzelana futsi wente sixhumaniso saseNingizimu Afrika sicace ekugcineni: kwandza kwekutsengiselana kwemaYurophu lokubonakala ngo-1600 kwafinyelela eKapa ngo-1652. Buta bafundzi kutsi baqaphele kutsi 1591 (kuwa kweSonghai) na-1600-1602 (tinkampani tekutsengiselana) tisondzelene kangakanani - kudlulisela kwemandla lokungumfanekiso.
Bufakazi bango-1600 buphikisana nemcondvo wekutsi iYurophu beyihlala inguo umholi wemhlaba.
Sikhatsi lesidze umlando bewubhalwa ikakhulukati ngendlela yembono weYurophu, uphatsa leminye imiphakatsi njenge'lesalela emuva'. Umhlaba wango-1600 ukhombisa kuphambene: iShayina, iSonghai neMughal Ndiya betitfutfukile njenge - futsi ngalokuvamile ngetulu kwa - iYurophu. Bacwaningi bemlando labahle bakala imibono lehlukene futsi babute imitfombo yabo.
- Buta kutsi ngubani lowakhicita umtfombo, nekutsi nguliphi livi lelisilele.
- Timphumelelo tase-Afrika nase-Ashiya tisemphakatsini, hhayi umbhalo waphansi, emlandweni wemhlaba.
- Kucondza 1600 ngendlela lenebulungiswa kusisita kutsi sicondze kutsi emandla aguculeka njani ngasemuva - nekutsi kungani.
Speaker notes
Lesileshi sakha likhono leCAPS lekusebenta ngembono nekuchema. Khutsata bafundzi kutsi babite ingoti yendzaba lenye kuphela. Yihlanganise nesimo sabo: iningi lemlando wemakoloni eNingizimu Afrika sikhatsi lesidze wawubalwa ngembono webahlali. Kulungisa akusiko kuphendukela enganekwaneni lensha kepha kukala bufakazi ngekucophelela.
Umhlaba lohlangene wango-1600 waphindze wavula umnyango wekunconywa nekutsengiselana ngebantfu labagcilaketiwe.
Kwandza kwemaYurophu ngaphesheya kwelwandle kwaletsa kutsengiselana lokusha nekuxhumana, kepha kwaphindze kwaletsa kunconywa kwemakoloni nekukhula kwekutsengiselana ngetigcili kwase-Athlanthiki lokwaphocelela tigidzi tema-Afrika ebugcilini. Sikufundza loku ngekwetsembeka, sikhumbula kutsi laba bebangebantfu bangempela, hhayi tibalo nje.
Umlando akusiwo wemandla kuphela; kufanele futsi ubuye ubuyise tipiliyenishi taba labebanconyiwe, batsengiswa baphindze batfulisiswa. Umgomo losholako wekufundza 1600
- Kwandza bekunebaphumeleli nebahlaselwa - bobabili bafanele kuba semlandweni.
- Lifa lekutsengiselana ngetigcili lisabumba imiphakatsi, kufaka ekhatsi iNingizimu Afrika, namuhla.
Speaker notes
Sondzela kulesileshi ngekunakekela nesitfunti. Umgomo kwekwetsembeka ngaphandle kwekwenta imangaliso: bita budlova bemakoloni nekutsengiselana ngetigcili ngalokucacile, wamukele bubantfu balabagcilaketiwe nalabanconyiwe, futsi ugweme titfombe letimatima. Mema ingxoxo lenakekelako (hhayi lekhatsatako). Loku kugxilisa incenye yekulunga leCAPS ilindzele futsi kuxhumanisa umlando wemhlaba nemlando waseNingizimu Afrika.
Ngaco-1600 emandla lamakhulu emhlaba abesakele kuyo yonkhe i-Ashiya ne-Afrika; kwandza kweYurophu bekusesekusasa.
iMing eShayina, iSonghai neMughal Ndiya betinjingile, tiphetfwe kahle futsi tinemasiko lanjingile, kube iYurophu lehlukene beyisandza kucala kufinyelela ngaphandle. Kutsengiselana kwabophela lemihlaba ndzawonye - futsi lokuxhumana kwakuyawusheshe kuhlele kabusha libhalansi lemandla emhlaba, ekugcineni kufinyelela eKapa.
Q. Catsanisa iMing eShayina neYurophu ngaco-1600 mayelana nekuhleleka kwepolitiki nembono ngekwandza kwaphesheya kwelwandle. (8 marks)
Q. Chaza kutsi kutsengiselana kwaxhumanisa njani iNshonalanga ye-Afrika, iNdiya neShayina nemhlaba lobanti ngo-1600. Bhekisela okungenani emanethiwekhini lamabili ekutsengiselana. (6 marks)
Q. "Ngo-1600, iYurophu beyingakabi yincenye lenemandla kunato tonkhe emhlabeni." Ngekusebentisa bufakazi bekungenani kumiphakatsi lemibili, uyavuma yini? Chaza imphendvulo yakho. (10 marks)
Speaker notes
Vala ngekubuyela kumbuto wekuvula: ngubani lobekasembili ngo-1600? Bufakazi butsi hhayi iYurophu. Sebentisa lemibuto lemitsatfu ekuhloleni lokubhaliwe noma inkulumompikiswano; kulinganisa kwemamaki kulingisa imisebenti yeCAPS lesekelwe emitfonjeni neyekubhala lokwendlaliwe. Umbuto wemamaki lalishumi ngumbuto wekubhala lokwendlaliwe lodzinga umugca locacile wembangela nebufakazi. Khumbuta bafundzi kutsi lesihloko sibeka sisekelo sesifundvo saLibanga 10 sangasemuva sekwandza kwemakoloni eNingizimu Afrika.
- Grade
- Grade 10
- Subject
- History
- CAPS topic
- The world around 1600
- Resource type
- Presentation