Cishe eminyakeni lengu-800 leyendlulako, umbuso wekucala lomkhulu weNingizimu Afrika waceba ngekuhweba ngegolide nangemazinyo etindlovu - lapha eveni lakitsi.
Speaker notes
Cala ngekubuta bafundzi kutsi bawati kanjani ngemibuso lebeyikhona e-Afrika ngaphambi kwekufika kwemaYurophu. Yenta umcondvo lomkhulu ekucaleni: kadze, ngaphambi kwa-1652, bantfu baseNingizimu Afrika bakha umbuso locebile, lohleleke kahle, lobewuhweba nemave lakhashane. 'Mapungubwe' kuvamise kutsiwa kusho 'ligcuma leempungushe'. Namuhla litfolakala eSifundzeni saseLimpopo.
Mapungubwe wakhula eSigodzini saseLimpopo cishe eminyakeni lengu-900 leyendlulako.
Mapungubwe useningizimu-nyakatfo yeSifundza saseLimpopo, edvutane nalapho khona imifula iLimpopo neShashe ihlangana khona. Lapha kusala kuhlangana khona iNingizimu Afrika, iZimbabwe neBotswana namuhla.
- Bantfu bacala kuhlala lapha ekucaleni kwa-1100 (cishe eminyakeni lengu-900 leyendlulako).
- Umbuso bewucebe futsi wanemandla kakhulu kusukela cishe nga-1220 kuya ku-1300.
- Bewuwumbuso wekucala eNingizimu Afrika - indzawo lebeyibuswa yinkhosi.
Speaker notes
Khombisa indzawo kulibalazwe leliklasi leNingizimu Afrika - eningizimu-nyakatfo lekhashane, edvutane neMusina (Messina). Imifula beyibalulekile ngobe beyinika emanti ebantfwini, etitjalweni nasetinkhomeni endzaweni leyomile. Gcizelela sikhatsi kubafundzi: 'cishe eminyakeni lengu-900 leyendlulako' kucishe kufike ku-30 wabogogo nabomkhulu emuva.
Njengoba umbuso ukhula, bantfu lababalulekile kakhulu batfutsela etulu eligcumeni lelidze, leliyisicaba.
Ekucaleni bantfu bebahlala esigcavini lesisicaba ngentansi. Njengoba Mapungubwe waceba futsi wagcwala, inkhosi nemndeni wasebukhosini batfutsela etulu eligcumeni, kanti bantfu labanyenti bahlala esigcavini ngentansi. Tisebenti tatfwala emathani enhlabatsi tikhuphukela etulu eligcumeni lelidze kwentela kwenta tingadze nemabala.
- Ligcuma linetihlangotsi letimoya futsi linetindlela letimacocwana kuphela letiya etulu.
- Kuhlala etulu bekukhombisa kutsi inkhosi inemandla futsi ibalulekile.
- Tinkhulungwane tebantfu betihlala edolobheni nasetindzaweni tembi tato ngesikhatsi liphitsizela kakhulu.
Speaker notes
Lena yinhlitiyo yendzaba yesakhiwo sebumphakatsi futsi ibuyela emuva. Kutfutsela etulu eligcumeni bekuwushintjo lolukhulu: okwekucala kulesifundza, baholi bahlala bodvwana futsi ngetulu kwebantfu labavamile. Chaza 'umndeni wasebukhosini' kalula - inkhosi netihlobo tayo. Inhlabatsi letfwalwako ikhombisa kutsi bantfu basebenta kangakanani kuhlonipha inkhosi.
Ingcebo yaseMapungubwe yacala ngekudla nangetinkhomo, hhayi ngegolide kuphela.
Kulima
Bantfu bebalima titjalo letinjengemabele nemtjombo baphindze bagcine tinhlavu letiseleko emihleni lelukhuni.
Tinkhomo
Imihlambi yetinkhomo beyiluphawu lwengcebo futsi beyisetjentiswa kukhombisa kutsi umndeni ucebe kangakanani.
Bunyoni
Tisebenti letinelikhono betenta imbiza, indwangu, ematulusi ensimbi netintfo tegolide letinhle.
Speaker notes
Lungisa lokungatsandzeki lokuvamile: umbuso bewungacebi ngenca yegolide kuphela. Kulima lokuhle nemihlambi lemikhulu yetinkhomo kwanika bantfu kudla lokwenele nesikhatsi lesikhululekile sekuhweba nekwenta bunyoni. Tinhlavu letigciniwe letiseleko bekusho kutsi umphakatsi ungakwati kusindza emnyakeni leyomile futsi usekele baholi netisebenti tebunyoni.
Mapungubwe watsengisa igolide nemazinyo etindlovu futsi watsenga tintfo letinhle letivela ngesheya kwelwandle.
Bahwebi batfwala igolide nemazinyo etindlovu (emazinyo etindlovu) kusukela eMapungubwe baya emachwebeni lasogwini lolungasempumalanga ye-Afrika. Kusukela lapho, timphahla betihamba ngemikhumbi tiya emaveni lakhashane. Kubuya, Mapungubwe bewutfola ubuhlalu betingilazi, indwangu naletinye tigcebe.
- Mapungubwe bewuhweba netindzawo letikhashane njenge-China, iNdiya ne-Arabhiya.
- Igolide nemazinyo etindlovu bekuphuma; ubuhlalu betingilazi nendwangu bekungena.
- Loku kwenta Mapungubwe abe yincenye yekuhweba kwemhlaba cishe eminyakeni lengu-800 leyendlulako.
Speaker notes
Chaza kutsi lizinyo lendlovu liyini (lizinyo lendlovu) futsi ubalule ngekunakekela kutsi kuhweba ngemazinyo etindlovu kwalimata tindlovu - lokusongela lokuhle ku-Life Skills. Umcondvo lomkhulu: bantfu base-Afrika lapha bebangehlukaniswa nemhlaba; bebangebahwebi labakhutsele kuluchungechunge lolufinyelela e-Asia. [SME] Sicela ucinisekise luhlu lolucondzile lwebalingani bekuhweba nemachwebe abanele Libanga 6; imitfombo ibalula i-China, iNdiya, iGibhithe ne-Arabhiya ngemachwebe asogwini lolusempumalanga ye-Afrika.
Intfo lataziwako kunato tonkhe leyavela eMapungubwe ngubhejane lomncane lombontjwe ngegolide.
Bososayensi bemlandvo (ba-archaeologists) batfola ubhejane lomncane lowentiwe ngegolide leyingcingci lelibunjwe etikwenkhaba yeluti. Watfolakala ethuneni lasebukhosini etikwen-ligcuma. Ubhejane wegolide ukhombisa kutsi tingcweti tegolide taseMapungubwe betinelikhono kanjani, futsi manje uluphawu loluligugu lomlandvo lojulile weNingizimu Afrika.
Ubhejane wegolide usitjela kutsi bantfu base-Afrika lapha bebenta bucwephe legolide lobuhle emakhulwini eminyaka leyendlulako. South African History Online
- Wangcwatjwa nenkhosi nome nemholi lobalulekile.
- Tintfo tegolide letinjengalena betikhombisa emandla asebukhosini nengcebo.
- Indvondlo lephakeme kunato tonkhe yavelonkhe eNingizimu Afrika ibitwa nge-Order of Mapungubwe.
Speaker notes
Ubhejane wegolide uyincenye lephakeme yemoya wesifundvo - intfo yangempela bafundzi lengabona ngengcondvo. Gcina kulula: bucwephe legolide leyingcingci etikwenkhaba lebatjiwe. [SME] Cinisekisa kutsi ngusiphi sitfombe lesisodvwa lokufanele kugcizelelwe (ubhejane lodvumile) kunelicoco legolide lelibanti, nelikhaya lemnyuziyamu lamanje (University of Pretoria) uma ufuna kuliniketa ligama. Balekela kutfola kakhulu ngesisindvo lesicondzile eLibangeni 6.
Mapungubwe bewungwena tindzawo tekucala kulesifundza lapho baholi bebahlala bodvwana kubo bonkhe.
Speaker notes
Lesiketulwa sichaza sakhiwo sebumphakatsi ngco. Sebentisa emagama latsi 'sigaba' nome 'sikhundla' ngekunakekela eLibangeni 6: labanye bantfu bebanemandla nengcebo lengetulu kunalabanye, futsi loku bekungabonwa lapho behlala khona. Phatsa ngenhlonipho - balekela kucondzisa kutsi bantfu labavamile bebangabalulekile; bona bebalima kudla futsi benta timphahla letenta umbuso wacaba.
Indzaba yaseMapungubwe yalandzelwa livela ngekwalo - ngaloko bantfu labakumba embili.
Bantfu bendzawo bebasolo bati kutsi ligcuma libalulekile. Nga-1932 licembu leletfwalwa etulu eligcumeni latfola tibondza tetitje, imbiza, ubuhlalu betingilazi negolide. Kusukela lapho, bososayensi bemlandvo (bososayensi labafundza sikhatsi lesendlulile ngekumba) baye bavula ngekunakekela emathuna, tindlu netintfo letisifundzisa kutsi bantfu bebaphila kanjani.
- Sifundza ngeMapungubwe ngetintfo, hhayi ngetincwadzi letibhaliwe.
- Ubuhlalu nembiza kukhombisa kuhweba nekuphila kwemihla ngemihla.
- Emathuna akhombisa kutsi bekungubani locebile, lonemandla nome lovamile.
Speaker notes
Yetfula umcondvo we-archaeology nebufakazi - lobusemcondvweni lophambili weCAPS mayelana ne'kutsi sati kanjani ngesikhatsi lesendlulile'. Bala ngekunakekela kutsi nome nga-1932 kubitwa 'kutfolwa', bantfu labebahlala edvutane besebati kadze kutsi ligcuma lingcwele; tintfo betintjha kubososayensi kuphela, hhayi emphakatsini wendzawo. [SME] Cinisekisa lizinga lekuniketa emagama mayelana nekutfolwa kwa-1932 kuLibanga 6.
- c.1100 Bantfu bahlala eSigodzini saseLimpopo
- c.1220 Mapungubwe uba ngumbuso locebile; inkhosi itfutsela etulu eligcumeni
- c.1250 Kuhweba lokuphitsitelako ngegolide nangemazinyo etindlovu nemave lakhashane
- c.1300 Umbuso uyehla futsi bantfu bayasuka
- 1932 Igolide naletinye tintfo titfolwa bososayensi bemlandvo
- 2003 Ubitwa yiNdzawo Yelifa Lemhlaba ye-UNESCO
Speaker notes
Sebentisa luhlelo lwesikhatsi kuhlanganisa kulandzelana: kukhula, sicongo, kwehla, bese kuvela kabusha emvakwesikhatsi lesidze. Emalanga acishe ('c.' isho 'cishe') ngobe bekute umbhalo. Buta bafundzi kutsi babale kutsi mangaki eminyaka umbuso bewunemandla (cishe eminyakeni lengu-80 kuya ku-100 esicongweni). [SME] Cinisekisa umnyaka locondzile weluhlu lwe-UNESCO (lovamise kuniketwa njenga-2003).
Emvakwa-1300 umbuso walahlekelwa ngemandla awo futsi bantfu labanyenti basuka.
Cishe nga-1300 kubukeka shengatsi litulu laba libandzako futsi lomako. Imvula lencane yenta kwaba lukhuni kulima titjalo nekugcina tinkhomo tebantfu labanyenti kangaka endzaweni yinye. Kuhweba nako kwacala kutfutsela kulikhona lelisha, iGreat Zimbabwe, ngasenyakatfo.
- Litulu lelomako lenta kulima nekwelusa kwaba lukhuni.
- Bantfu basuka bafuna umhlaba nemanti langcono.
- IGreat Zimbabwe yakhula yaba ngumbuso lolandzelako lomkhulu wekuhweba.
Speaker notes
Niketa bobabili tizatfu letimbili tabosolwati bakhuluma ngato: kushintja kwesimo selitulu (lomako, libandzako) nekutfutsa kwekuhweba kuya eGreat Zimbabwe. Tsembeka eLibangeni 6 kutsi asikacinisekisi ngalokuphelele - loku kufundzisa kutsi umlandvo ngalesinye sikhatsi unenchazelo lengetulu kwayinye lengaba khona. Hlanganisa embili: iGreat Zimbabwe ngumbuso lolandzelako bafundzi labavamise kuwufundza.
Mapungubwe usikhumbuta kutsi bantfu base-Afrika bakha imibuso lecebile, lehlakaniphile kadze.
Sikhatsi lesidze labanye bantfu bebasho ngekungakalungi kutsi i-Afrika beyingenayo imibuso lemikhulu yayo. Mapungubwe ufakazela kutsi loku akusilo liciniso. Namuhla uyiNdzawo Yelifa Lemhlaba levikelwe wonkhe umuntfu, kanti indvondlo lephakeme kunato tonkhe yaseNingizimu Afrika, i-Order of Mapungubwe, iniketwe ngayo.
- Ikhombisa likhono lase-Afrika kugolide, ekulimeni nasekuhwebeni.
- Ivikelwe kuze bafundzi bangomuso bakwati nabo kuyifundza.
- Iniketa baseNingizimu Afrika umlandvo lobabonke, lobabhaca ngawo.
Speaker notes
Phetsa lokucuketfwe ngemoya wekutigcabha nenhlonipho. Gcizelela liphuzu lelilwa nebandlululo ngekutfobeka eLibangeni 6: Mapungubwe ubufakazi bekutsi bantfu baseNingizimu Afrika bakha imiphakatsi letfutfukile kadze ngaphambi kwekuhlala kwemaYurophu. Hlanganisa nelifa bafundzi labangalati - Tindzawo Telifa Lemhlaba, tindvondlo tavelonkhe.
Mapungubwe bewuwumbuso wekucala weNingizimu Afrika - locebe ngekulima, ngetinkhomo nangekuhweba ngegolide nangemazinyo etindlovu, futsi lobubuswa yinkhosi eligcumeni.
Khumbula imicondvo lemikhulu: kuphi (iSigodzi saseLimpopo), nini (cishe nga-1220 kuya ku-1300), ingcebo (kuhweba ngegolide nangemazinyo etindlovu), ubhejane wegolide, inkhosi eligcumeni ngetulu kwebantfu labavamile, kanye nekwehla ngesikhatsi litulu lomako nekuhweba kutfutsela eGreat Zimbabwe.
Q. Chaza tintfo letimbili Mapungubwe letihwebe ngato nemave lakhashane, nentfo yinye lawutfola kubuya. (3 marks)
Q. Kungani inkhosi nemndeni wasebukhosini bebahlala etulu eligcumeni? Loku bekukhombisani ngabo? (4 marks)
Q. Niketa sizatfu sinye bosolwati labacabanga kutsi Mapungubwe wehla emvakwa-1300. (3 marks)
Speaker notes
Sebentisa imibuto lemitsatfu njengomsebenti lobhaliwe nome ingcoco yeliklasi. Kwabiwa kwemamaki kulandzela tindlela teSigaba Semkhatsi seCAPS. Khutsata bafundzi kutsi baphendvule ngemisho lephelele futsi basebentise emagama esifundvo: umbuso, kuhweba, lizinyo lendlovu, sosayensi wemlandvo, sebukhosini, kwehla. Phetsa ngekuhlanganisa nesihloko lesilandzelako lesingenteka, iGreat Zimbabwe.
- Grade
- Grade 6
- Subject
- History
- CAPS topic
- An African kingdom long ago in southern Africa: Mapungubwe
- Resource type
- Presentation