Umlandvo Wendzawo: Indzaba Yendzawo Yakami
Umgwaco ngamunye, sakhiwo nemuntfu lomdzala loseceleni kwakho baphetse sicucu semlandvo. Asibeni tichwepheshe temlandvo (tinhloli), sitfole lomlandvo!
Speaker notes
Cala ngekubuta bafundzi: ligama lemgwaco wakho nome lidolobha lakho ngubani? Ngubani umuntfu lomdzala lomatiko? Chaza kutsi 'lendzawo' isho indzawo leseceleni kwetfu - umgwaco, lidolobhana nome lindzawo yakitsi. 'Umlandvo' usho indzaba yaloko lokwenteka lapha singakatalwa. Lamuhla sifundza tindlela letine tekutfola lendzaba: timphawu tetindzawo (landmarks), emagama etindzawo, kukhuluma nalabadzala, kanye nemamuseum.
Uyini umlandvo wendzawo?
Umlandvo wendzawo yindzaba yendzawo yakini - hhayi lekhashane, kepha khona lapha lohlala khona.
Umlandvo akusiwo umayelana nemakhosi lakhashane nemadolobha lamakhulu kuphela. Umgwaco wakho, sikolwa nelidolobha nawo anemlandvo. Umlandvo wendzawo ubuta: ngubani lobehlala lapha singakabi khona? Yayibukeka njani lendzawo emandvulo? Ishintje njani?
- Indzawo yakini yayilapha kadzeni singakatalwa.
- Takhiwo, imigwaco nemagama tiphetse timphawu letivela emandvulo.
- Ungayitfola lendzaba ngekubuka, kubuta nekuvakashela.
Speaker notes
Yente ibe yindzaba yakho. Buta bafundzi labambalwa bebate intfo lendzala esendzaweni yabo - sihlahla lesidzala, sitolo lesidzala, lithuna, licawe, nome libhulohho. Bhala loku ebhodini. Cinisekisa bafundzi kutsi umlandvo wendzawo ungewabo bonkhe, emadolobhaneni nasemadolobheni lamakhulu. Gcina lulwimi lulula futsi lufisha kuleli banga.
Sitfola njani umlandvo wendzawo
Sichwepheshe semlandvo sisebentisa tinhlobo letine tetimphawu kute sifundze ngendzawo.
Timphawu tetindzawo
Takhiwo letidzala, titfombe letimile (statues) netindzawo letibalulekile lesingatibona sitivakashele.
Emagama
Emagama emigwaco netindzawo lekwaniketwa kadzeni ngesizatfu.
Umlandvo lokhulunywako (oral history)
Tindzaba labantfu labadzala batikhumbulako futsi basitjele ngemlomo.
Emamuseum
Tindzawo letigcina tintfo letidzala, titfombe nemarekhodi ephephile kitsi.
Speaker notes
Yetfula lemitfombo lemine bafundzi labatawuhlangana nayo kumaslayidi lalandzelako: timphawu tetindzawo, emagama, umlandvo lokhulunywako nemamuseum. Buta bafundzi kutsi baciphunge kutsi sibonelo ngasinye sasebhodini simele siphi simphawu. Loku kubanika luhlaka lolulula kuze sifundvo singabi luhlu lokumele lugcatjelwe ngenhloko kuphela. Sebentisa ligama 'mtfombo' - intfo lesinika lwatiso ngesikhatsi lesengcile.
Timphawu tetindzawo longatibona
Simphawu sendzawo (landmark) yindzawo nome sakhiwo lesikhetsekile labantfu basatiko kahle.
Timphawu tetindzawo tisisita sicabange ngesikhatsi lesengcile. Licawe lelidzala, sikhumbuto semphi (war memorial), libhulohho, iholo yelidolobha nome sihlahla lesikhulu lesidzala kungahle kudzala kakhulu kunebantfu labahlala eceleni kwaso. Kubuka simphawu ngekukhatsatseka - sakhiwo saso, ematje aso, lilanga lelibhalwe kuso - kusitjela ngebantfu labasakha.
- Funa lilanga lelicoshelwe elubondzeni nome etjeni.
- Naka kutsi sakhiwo besisetjentiselwani kadzeni.
- Buta kutsi kungani bantfu bakhetsa kusakha kuleyondzawo.
Speaker notes
Tsatsa umzuzu ekubukisiseni - likhono lelibalulekile lemLandvo. Nangabe kungenteka, sho simphawu sangempela leseceleni kwesikolwa usichaze. Khutsata bafundzi kutsi banake imininingwane: tintfo lesakhwe ngato, emalanga, kucoshwa. Bakhumbute kutsi simphawu singaba lesincane, njengesihlahla lesidzala nome umtfombo, hhayi sikhumbuto lesikhulu kuphela.
Emagama emigwaco netindzawo achaza tindzaba
Emagama akakhetfwa ngengoti. Ligama ngalinye linesizatfu ngemuva kwalo.
Buka ligama lemgwaco wakho, lidolobha nome umfula. Lamanye emagama avela elwimini lelalikhulunywa kadzeni. Lamanye ahlonipha umuntfu, sitjalo, silwane nome sehlakalo. Nangabe ligama lishintja, naloko kungumlandvo - kuvame kukhombisa kutsi labaphetse bashintjile.
- Lamanye emagama akhuluma isiZulu, Sesotho, Afrikaans, isiNgisi nome tinye tilwimi.
- Leminye imigwaco iniketwe emagama abantfu lababalulekile.
- Ligama lelisha emgwacweni lomdzala lingakhombisa kutsi tikhatsi setishintjile.
Speaker notes
Buta bafundzi kutsi ligama lemgwaco nome lidolobha labo livela kuluphi lwimi nekutsi lingasho kutsini. Chaza ngesineke kutsi tindzawo letinyenti taseNingizimu Afrika setishintjwe emagama eminyakeni - lena yindlela lephephile, lefanele iminyaka yekwetfula kushintja ngekuhamba kwesikhatsi. Balekela tepolitiki letisindzako lapha; gcina kutsi 'emagama ashintja nakushintja labaphetse'. [SME] Cinisekisa tibonelo temagama etindzawo letifanele lesifundza kuso.
Umlandvo lokhulunywako: tindzaba tebadzala
Bantfu labadzala baphetse tinkhumbulo letingakabhalwa encwadzini.
Umlandvo lokhulunywako (oral history) usho umlandvo labantfu labawukhulumako ngemlomo, basebentisa inkhumbulo. Bogogo nabomkhulu bakho, bomakhelwane nebadzala bayakhumbula kutsi lendzawo yayibukeka njani, imidlalo bantfwana bebayidlala, naloko lokushintjile. Nasilalela ngekukhatsatseka, sifundza tintfo letingeke tichazwe yincwadzi.
- Bantfu labadzala bakhumbula titolo, tikolwa nemigwaco lengasekho manje.
- Tindzaba tabo tisisita sicabange kuphila kwangaphambi kwetitfombe netingcingo.
- Wonkhe umndeni nemmango unebantfu bawo labachaza tindzaba.
Speaker notes
Chaza kutsi umlandvo lokhulunywako ngumtfombo wangempela lohlonishwako losetjentiswa batichwepheshe temlandvo. Gcizelela inhlonipho: silalela ngekuthula futsi sitsi siyabonga. Veta kutsi eminyangweni leminyenti yaseNingizimu Afrika, lwatiso nemlandvo bekwendluliselwa ngemlomo sikhatsi lesidze. Buta bafundzi kutsi ngubani lochaza tindzaba emndenini wabo.
Ungambuta njani umuntfu lomdzala
Kubuta (interview) kulapho sibuta khona umuntfu imibuto silalele kahle timphendvulo takhe.
Ungawubutselela wena umlandvo lokhulunywako. Khetsa umuntfu lomdzala, ubute ngenhlonipho, futsi ulungiselele imibuto lembalwa lelula. Lalela kahle, futsi ubhale phansi nome udvwebe loko lakutjelako.
- Bute kahle kucala: 'Ngingakubuta ngemalanga akadzeni?'
- Bute: 'Beyibukeka njani indzawo yakitsi nawusemncane?'
- Bute: 'Yini leshintje kakhulu kusukela ngaleso sikhatsi?'
- Tsi ngiyabonga, wabelane naloko lokufundzile neklasi.
Speaker notes
Lena ngumsebenti longenteka bafundzi bawenta ekhaya. Bonisa imibuto yinye nome mibili ngelivi. Bakhumbute kutsi tinye tinkhumbulo tingaba tekujabula letinye tingaba tekudzabuka, futsi loku kulungile - silalela ngemusa noma ngasiphi. Bakhutsate kutsi barekhode timphendvulo ngekubhala, kudvweba nome (ngemvume) barekhode. Yente lomsebenti ube likhaya nakukhona sikhatsi.
Emamuseum agcina lokwendlula ephephile
Imuseum yindzawo lenakekela tintfo letidzala netitfombe kuze sifundze kuto.
Imuseum igcina tintfo letidzala - emathulusi, timphahla, titfombe, tincwadzi nemamephu - tiphephile futsi tiboniswe. Emadolobha lamanyenti anemuseum lencane yendzawo. Ilayibrari nayo ingagcina emaphephandzaba lamadzala netitfombe tendzawo yakini. Letu tindzawo letihle kakhulu tichwepheshe temlandvo kutsi tivakashe kuto.
- Emamuseum avikela tintfo tangempela tasemandvulo, letibitwa kutsi ma-artefact.
- Titfombe letidzala tisikhombisa kutsi indzawo beyibukeka njani.
- Bantfu labasebenta khona bangaphendvula imibuto yakho.
Speaker notes
Chaza ligama 'artefact' - intfo yangempela leyentiwa nome yasetjentiswa bantfu emandvulo. Nangabe kunemuseum yendzawo, ilayibrari nome indzawo yelifa, siyisho ukhutsate luhambo lweklasi. Gcizelela kutsi titfombe ngumtfombo lonemandla ngobe tibamba umzuzu ngesikhatsi. [SME] Ngeta ligama nemininingwane yemuseum leseceleni nome indzawo yelifa yendzawo yeklasi.
Kutsi indzawo yinye ingashintja njani
- Kadzeni kakhulu Lendzawo beyingumhlaba lovulekile, unemfula nemindeni lembalwa.
- Ngemuva kwaloko Bantfu bakha licawe, sitolo netindlu tekucala.
- Sikhatsi sabogogo nabomkhulu Kwangetwa sikolwa, imigwaco nemuseum lencane.
- Lamuhla Yindzawo lematasatasa - kepha timphawu letidzala tisekhona.
Speaker notes
Lena yi-timeline yesibonelo, hhayi indzawo yangempela - yisebentise kufundzisa umcondvo wekushintja ngekuhamba kwesikhatsi, umcondvo lomcoka weSigaba Sesemkhatsini. Mema bafundzi kutsi bakhe i-timeline lefanako yendzawo yabo basebentisa loko labadzala labebatjele khona. Veta kutsi tinye tintfo tiyashintja (imigwaco lemisha, emagama lamasha) kanti letinye tiyahlala (licawe lelidzala, umfula).
Letinye tindzaba tiyadzabukisa - futsi tibalulekile
Akusiwo wonkhe umlandvo wendzawo lojabulisako, futsi kulungile kukhuluma ngawo ngemusa.
Kadzeni, imitsetfo lengakalungi yaphocelela leminye imindeni kutsi ishiye emakhaya ayo iye etindzaweni letinsha. Tindzawo letifana neSophiatown eGoli neDistrict Six eKapa tase tingemmango lomatasatasa, kepha bantfu baphocelelwa kutsi bahambe. Lamuhla sikhumbula letindzaba kuze siphatse wonkhe umuntfu ngebulungiswa.
- Silalela tindzaba letidzabukisako ngenhlonipho nemusa.
- Kukhumbula kusisita sicondzisise indzawo yakitsi kancono.
- Kufundza liciniso kusisita kutsi sakhe live lelinebulungiswa.
Speaker notes
Phatsa loku ngekunakekela nangekufisha ezingeni leBanga 4. Kugcine kumcondvo lolula, loliciniso wekutsi imitsetfo lengakalungi yake yaphocelela imindeni kutsi ihambe, ngaphandle kwemininingwane lesindzako. I-Sophiatown ne-District Six tibonelo letatiwako letinemakhasi eSAHO. Cinisekisa bafundzi; gcile ekukhumbuleni nasebulungisweni. [SME] Cinisekisa i-URL slug yelikhasi lendzawo yeDistrict Six futsi ucinisekise kutsi indlela lekuchazwa ngayo kuphocelelwa kwebantfu ilungele iBanga 4.
Yakha iphrojekthi yakho yemlandvo wendzawo
Khetsa simphawu sinye ube sichwepheshe semlandvo sangempela endzaweni yakini.
Dvweba simphawu sendzawo
Tfola sakhiwo lesidzala nome indzawo leseceleni kwakho usidvwebe. Bhala intfo yinye ngaso.
Buta umuntfu lomdzala
Buta umuntfu lomdzala futsi ubhale phansi indzaba yinye lakutjela yona.
Fundzisisa ligama
Tfola kutsi kungani umgwaco wakho, lidolobha nome umfula unaleligama.
Speaker notes
Guculela sifundvo sibe sento. Yeka bafundzi bakhetse ikhadi linye libe yiphrojekthi lencane labatayigcwalisa ekhaya nome ngeliviki. Bakhutsate kutsi babelane esifundzweni lesilandzelako kuze iklasi yakhe sitfombe sendzawo yabo ndzawonye. Loku kuhlanganisa lemitfombo lemine nemsebenti wangempela lowentiwa ngetandla - inhlitiyo yesihloko seCAPS seMlandvo wendzawo.
Kubuyeketa: indzaba yendzawo yakitsi
Umlandvo wendzawo usibhoduzele - etimphawini tetindzawo, emagameni, etindzabeni tebadzala nasemamuseum.
Sifundzile kutsi umgwaco, lidolobha nendzawo yakitsi inemlandvo, nekutsi sichwepheshe semlandvo singawutfola sisebentisa timphawu letine: timphawu tetindzawo, emagama etindzawo, umlandvo lokhulunywako nemamuseum. Manje zama lemibuto.
Q. Sho tintfo letimbili sichwepheshe semlandvo lesingatibuka kute sifundze ngendzawo yaso. (2 marks)
Q. Uyini umlandvo lokhulunywako, futsi singabuta bani kuze siwuve? (3 marks)
Q. Kungani kubalulekile kuvakashela imuseum nome ilayibrari nawufundza umlandvo wendzawo? (3 marks)
Speaker notes
Sebentisa lemibuto lemitsatfu njengomsebenti lomfishane lobhalwako nome ingcoco yeklasi. Lamamaki alingana nesitayela lesilula seCAPS seSigaba Sesemkhatsini. Vala ngekukhumbuta bafundzi kutsi umlandvo awukho encwadzini kuphela - ukhona emgwacweni wabo, futsi bangasita ekuwugcineni uphila ngekwabelana ngaloko labakutfolako. Bonakalisa noma yiluphi luhambo lolucondziwe lwelifa lendzawo.
- Grade
- Grade 4
- Subject
- History
- CAPS topic
- Local history
- Resource type
- Presentation